Bem Vindo Primeiru Ministru Mari Alkatiri Governo Timor-Leste Komunikados Imprensa nian Plano ba Desenvolvimento Nasional

 


FILA FALI BA ÍNDISE KOMUNIKADOS IMPRENSA NIAN

Timor-Leste and Development Partners' Meeting - Parseiru Dezenvolvimentu sira fo louvor ba Governu Timor-Leste ba programa funu hasoru kiak, 4 fulan Abril tinan 2006

Programa Governu Timor-Leste nian ba funu hasoru kiak iha nasaun laran hetan resepsaun diak hosi Doador sira, Nasoens Unidas no Banku Mundial, nudar ko-organizador Sorumutu Timor-Leste no Parseiru Dezenvolvimentu sira ho tema "Halakon Kiak nudar Problema Nasional ida", nebé halo tihaona iha Dili iha loron 3-4 Abril 2006.

Dalan nebe Governu República Democrática de Timor-Leste maneja destinu nasaun nian hetan louvor espesial ida. Saseluk sira komunidade internasional subliña realizasaun sira mak halo ona ba Planu Dezenvolvimentu Nasional no Metas Dezenvolvimentu Mileniu, hodi subliña fakta katak nasaun nia lideransa hametin ona dame no estabilidade iha Timor-Leste durante tinan hirak liu ba.

Delegadu sira impresionadu liu ho progresu iha área saude, edukasaun, no asesu ba bee kanalizadu no eletrisidade, nebé vital ba hadia dezenvolvimentu ema nian. Intitusionalizasaun Gabinete Provedor dos Direitos Humanos konsidera ona nudar hakat importante ida atu prevene no halakon korrupsaun. Aprovasaun Parlamentu Nasional ba Lei Antigos Combatates nudar sinal importante ida iha rekoñesimentu ba papel mak veteranu rezisténsia sira kaer ona. Fundu Petroliferu Timor-Leste, nebé funsiona tihaona iha fulan Agostu liu ba, mos hetan louvor hosi delegadu konferensia sira. Fundu ne'e harii tiha ho objetivu atu garante ekuidade ba jerasaun sira konaba rekursu hosi explorasaun rekursu mina-rai no gas natural sira Timor-Leste nian, no bazeia ba prinsipiu jestaun ho kuidadu ba kapital públiku no transparénsia, valor global fundu nian too ona liu USD 510 milloens.

Maiske progresu mak halo ona iha tinan balun nia laran diak tebe-tebes,
maibé Governu labele taka matan ba fakta katak kiak no dezempregu aumenta, tanba populasaun Timor no forsa-traballu aumenta pursentu 3 no 4 tinan ida, respetivamente. Dalan mesak ida atu hakuran taxa insidénsia kiak iha Timor-Leste mak halo kresimentu ekonómiku hamutuk pursentu 7 tinan ida. Atu hetan taxa kresimentu ne'e, governu prepara nela programa investimentu gastus públikus ida (dezenvolvimentu kapital) nebé atu hatama iha Orsamentu Estadu nian ba TF 2006/07, hamutuk hotu USD 90. Hodi hatene frakeza sektor privadu Timor-Leste nian, parte balun hosi despeza sira ne'e kompañia estranjeiru sira mak sei ezekuta, nebé sei konvidadu atu uza persentajen boot ida hosi traballador nasional sira no foo sub-kontratu ba kompañia lokal sira.

Iha parte ida, planu ne'e buka atu foo ba Timor-Leste infraestrututura bázika balun mak nia sei kuran- hanesan eskola sira, sentru saúde sira, lurón, abastesimentu bee no eletrisidade, no saneamentu báziku; iha parte seluk, ni-nia objetivu prinsipal mak atu kontribui ba redusaun lakuna entre populasaun sira nebé presiza liu iha distritu sira no ema sira mak hela iha sidade kapital - atu funu hasoru dezigualdadade sira nebé mosu iha nasaun laran, maka esbosu final hosi Orsamentu Nasional, nebé la kleur Conselho de Ministros sei aprova, foo pursentu 60 hosi gastus investimentu ba distritu sira, ihanebé taxa insidénsia kiak boot liu.

Doador sira avalia ona Governu nia estratéjia atu funu hasoru kiak no estima katak, bainhira planu ne'e halo tomak ona, maka bele hamoris liu empregu 10,000. Hodi subliña katak ne'e mak dalan diak liu atu funu hasoru kiak iha prazu badak, partisipante sira sorumutu ne'e nian, no mos Banku Mundial, husu ona Governu atu keta hasai ni-nia atensaun hosi sektor privadu. Tanba ne'e, Ezekutivu Timor-Leste nian hatete sai katak ni-nia ajenda ba tinan oin mak hanesan hadia sistema taxa, ho objetivu atu hadia dezenvolvimentu sektor privadu nasional - nudar parte vital ida hosi sustentabilidade kresimentu ekonómika nasaun nian iha loron aban-bainrua nebé halo redusaun iha prazu naruk ba kiak no dezempregu. Entretantu doador sira foo louvor ba Governu tanba hakat importante sira mak nia hola tihaona iha promulgasaun ba Lei Investimentu sira tinan kotuk no kriasaun Instituto de Apoio ao Desenvolvimento Empresarial no TradeInvest Timor-Leste, nesesariu mos atu servisu ba medida sira atu halo rejistu negósiu fasil liu no regulamentu balun malorek liu.

Konabá eleisaun Parlamentu Nasional no Prezidensial mak atu halao iha 2007, delagadu sira subliña nesesidade atu Governu aprova lalais, bainhira bele, kuadru nebé sei regula prosedimentu eleitoral, ho Doador sira deklara ona sira-nia vontade atu foo nafatin no aumenta asisténsia téknika iha área ne'e.

Doador sira mos subliña importánsia atu reforsa nafatin instituisaun vital sira Estadu nian, hanesan, sektor ida nebé fraku liu - sektor justisa. Formasaun aktor sira sistema judisial nian sei urjente nafatin no nudar ezemplu boot liu ba nesesidade atu kaer-metin nafatin asisténsia téknika ba Timor-Leste, nebé involve mos área sira seluk- liu-liu área ida mak vital ba halo ramata didiak projetu investimentu públiku boot hosi Governu: mak ezekusaun orsamentu. Atu garante ganhu boot iha área ne'e, Ezekutivu mos hatudu oa ni-nia hanoin atu estuda regras aprovizionamentu sira nebé orasne'e Ministerio do Plano e Finanças uza hela, atu nune'e halo sira kiik liu, hodi kontribui ba efisiénsia boot liu iha implementasaun planu sira Governu nian.

 

 

© 2004, eventuation. Direitus hotu hotu rezervadu.