|
Timor-Leste and Development Partners' Meeting - Parseiru Dezenvolvimentu
sira fo louvor ba Governu Timor-Leste ba programa funu hasoru
kiak, 4 fulan Abril tinan 2006
Programa Governu Timor-Leste nian ba funu hasoru kiak iha nasaun
laran hetan resepsaun diak hosi Doador sira, Nasoens Unidas no
Banku Mundial, nudar ko-organizador Sorumutu Timor-Leste no Parseiru
Dezenvolvimentu sira ho tema "Halakon Kiak nudar Problema
Nasional ida", nebé halo tihaona iha Dili iha loron
3-4 Abril 2006.
Dalan nebe Governu República Democrática de Timor-Leste
maneja destinu nasaun nian hetan louvor espesial ida. Saseluk
sira komunidade internasional subliña realizasaun sira
mak halo ona ba Planu Dezenvolvimentu Nasional no Metas Dezenvolvimentu
Mileniu, hodi subliña fakta katak nasaun nia lideransa
hametin ona dame no estabilidade iha Timor-Leste durante tinan
hirak liu ba.
Delegadu sira impresionadu liu ho progresu iha área saude,
edukasaun, no asesu ba bee kanalizadu no eletrisidade, nebé
vital ba hadia dezenvolvimentu ema nian. Intitusionalizasaun Gabinete
Provedor dos Direitos Humanos konsidera ona nudar hakat importante
ida atu prevene no halakon korrupsaun. Aprovasaun Parlamentu Nasional
ba Lei Antigos Combatates nudar sinal importante ida iha rekoñesimentu
ba papel mak veteranu rezisténsia sira kaer ona. Fundu
Petroliferu Timor-Leste, nebé funsiona tihaona iha fulan
Agostu liu ba, mos hetan louvor hosi delegadu konferensia sira.
Fundu ne'e harii tiha ho objetivu atu garante ekuidade ba jerasaun
sira konaba rekursu hosi explorasaun rekursu mina-rai no gas natural
sira Timor-Leste nian, no bazeia ba prinsipiu jestaun ho kuidadu
ba kapital públiku no transparénsia, valor global
fundu nian too ona liu USD 510 milloens.
Maiske progresu mak halo ona iha tinan balun nia laran diak tebe-tebes,
maibé Governu labele taka matan ba fakta katak kiak no
dezempregu aumenta, tanba populasaun Timor no forsa-traballu aumenta
pursentu 3 no 4 tinan ida, respetivamente. Dalan mesak ida atu
hakuran taxa insidénsia kiak iha Timor-Leste mak halo kresimentu
ekonómiku hamutuk pursentu 7 tinan ida. Atu hetan taxa
kresimentu ne'e, governu prepara nela programa investimentu gastus
públikus ida (dezenvolvimentu kapital) nebé atu
hatama iha Orsamentu Estadu nian ba TF 2006/07, hamutuk hotu USD
90. Hodi hatene frakeza sektor privadu Timor-Leste nian, parte
balun hosi despeza sira ne'e kompañia estranjeiru sira
mak sei ezekuta, nebé sei konvidadu atu uza persentajen
boot ida hosi traballador nasional sira no foo sub-kontratu ba
kompañia lokal sira.
Iha parte ida, planu ne'e buka atu foo ba Timor-Leste infraestrututura
bázika balun mak nia sei kuran- hanesan eskola sira, sentru
saúde sira, lurón, abastesimentu bee no eletrisidade,
no saneamentu báziku; iha parte seluk, ni-nia objetivu
prinsipal mak atu kontribui ba redusaun lakuna entre populasaun
sira nebé presiza liu iha distritu sira no ema sira mak
hela iha sidade kapital - atu funu hasoru dezigualdadade sira
nebé mosu iha nasaun laran, maka esbosu final hosi Orsamentu
Nasional, nebé la kleur Conselho de Ministros sei aprova,
foo pursentu 60 hosi gastus investimentu ba distritu sira, ihanebé
taxa insidénsia kiak boot liu.
Doador sira avalia ona Governu nia estratéjia atu funu
hasoru kiak no estima katak, bainhira planu ne'e halo tomak ona,
maka bele hamoris liu empregu 10,000. Hodi subliña katak
ne'e mak dalan diak liu atu funu hasoru kiak iha prazu badak,
partisipante sira sorumutu ne'e nian, no mos Banku Mundial, husu
ona Governu atu keta hasai ni-nia atensaun hosi sektor privadu.
Tanba ne'e, Ezekutivu Timor-Leste nian hatete sai katak ni-nia
ajenda ba tinan oin mak hanesan hadia sistema taxa, ho objetivu
atu hadia dezenvolvimentu sektor privadu nasional - nudar parte
vital ida hosi sustentabilidade kresimentu ekonómika nasaun
nian iha loron aban-bainrua nebé halo redusaun iha prazu
naruk ba kiak no dezempregu. Entretantu doador sira foo louvor
ba Governu tanba hakat importante sira mak nia hola tihaona iha
promulgasaun ba Lei Investimentu sira tinan kotuk no kriasaun
Instituto de Apoio ao Desenvolvimento Empresarial no TradeInvest
Timor-Leste, nesesariu mos atu servisu ba medida sira atu halo
rejistu negósiu fasil liu no regulamentu balun malorek
liu.
Konabá eleisaun Parlamentu Nasional no Prezidensial mak
atu halao iha 2007, delagadu sira subliña nesesidade atu
Governu aprova lalais, bainhira bele, kuadru nebé sei regula
prosedimentu eleitoral, ho Doador sira deklara ona sira-nia vontade
atu foo nafatin no aumenta asisténsia téknika iha
área ne'e.
Doador sira mos subliña importánsia atu reforsa
nafatin instituisaun vital sira Estadu nian, hanesan, sektor ida
nebé fraku liu - sektor justisa. Formasaun aktor sira sistema
judisial nian sei urjente nafatin no nudar ezemplu boot liu ba
nesesidade atu kaer-metin nafatin asisténsia téknika
ba Timor-Leste, nebé involve mos área sira seluk-
liu-liu área ida mak vital ba halo ramata didiak projetu
investimentu públiku boot hosi Governu: mak ezekusaun orsamentu.
Atu garante ganhu boot iha área ne'e, Ezekutivu mos hatudu
oa ni-nia hanoin atu estuda regras aprovizionamentu sira nebé
orasne'e Ministerio do Plano e Finanças uza hela, atu nune'e
halo sira kiik liu, hodi kontribui ba efisiénsia boot liu
iha implementasaun planu sira Governu nian.
|