|
Timor-Leste protesta kona ba esplorasaun ilegal ba nia rekursus,
Loron 31 Marzu 2004
Governu Australia nia fó-sai hectares liutan atu ba esplorasaun
minas no gás semana agora daudaun iha Tasi-Timor mak violasaun-ida
lei internasionál no mos ba kontra akordu unitizasaun Greater
Sunrise ne'ebe Parlamentu Australia foin aprova iha Segunda, hateten
Primeiru Ministru Timor-Leste Dr Mari Alkatiri.
Iha loron Segunda, Governu Australia hato'o katak nia fó-sai
hectares ba esplorasaun ne'ebe dalarua besik liu Timor-Leste duke
fali Australia, no mos iha Timor-Leste nia sorin linha iha klaran
tasi sorin entre rain rua ne'e.
Iha laran loron hanesan, Parlamentu Australianu aprova projetudelei
ba desenvolvimentu kampu Greater Sunrise ne'ebe deklara klaru
katak parte kampu ne'e hela iha laran área-ida ne'ebe rain
rua hotu reklama. Halo tuir akordu Greater Sunrise no mos jeralmente
tuir lei internasionál, Australia tenke halo restrisaun
ba nia an atu labele halo esplorasaun unilaterál iha área
ne'ebe sujeita ba hakesesuk malu.
Area-ida ne'ebe oferta atu fa'an tuir leilaun, NT04-1, mak ajacente
ba kampu Greater Sunrise, no mos hela dalarua besik liu Timor-Leste.
Area segunda-ida, AC04-1, ne'ebe iha parte oeuste Tasi Timor,
mak iha are-ida ne'ebe Timor-Leste reklama no mos dalarua besik
liu Timor-Leste (haree ba area hamahon iha mapa).
Komunikasaun-ida kona ba leilaun ne'e halo tuir fó-sai
lisensa esplorasaun ne'ebe Governu Australia mak halo iha fulan-Fevereiru
tinan agora daudaun, no mos ida seluk-tan iha fulan-Avril iha
tinan ida foin liuba iha area haksesuk malu. Australia mak mos
manan US$biliaun liu nudar rendimentu impostu husi kampus Laminaria-Corallina
ne'ebe hela iha area haksesuk malu iha parte oueste iha Tasi Timor,
no mos ne'ebe maka besik liu Timor-Leste.
Kompanhia-sira ne'ebe hanoin atu hatama folin ba leilaun fatin
hirak ne'e tenke konxiente ba risku potensial bainhira halo investamentu
iha laran teritoriu haksesuk nian tanba Timor-Leste sei halo tuir
etapa legal hotu hotu atu prevene esplorasaun ilegal no utilizasaun
rekursus iha laran nia zona maritimu.
Timor-Leste mak proposta enkontru semana semana ho propozitu
atu rezolve haksesuk malu hamutuk ho Australia lailais no mos
ho efisiensia. Australia hateten katak nia iha rekursus mesak
de'it atu hasoru dala rua iha tinan ida nia laran, maski nia mak
ida husi rain riku liu hotu iha mundu nia leet no Timor-Leste
mak ida ne'ebe ki'ak liu hotu.
"Bainhira nia halo demora ba negosiasaun, Australia mak
fó-sai lisensa foun balu iha areas haksesuk malu besik
kampu Greater Sunrise no mos kontinua atu manan rendimentu husi
parte haksesuk malu seluk tan iha Tasi Timor", hateten Dr.
Alkatiri. "Lei International rekere katak Australia ezersita
restrisaun ba nia an rasik iha areas haksesuk maritimu" nia
hateten tan.
"Australia nia esplorasaun unilateral ba ita nia rekursus
iha Tasi Timor la halo tuir espiritu no letra Akordu Unitizasaun
Internasional Greater Sunrise," hateten Dr. Alkatiri.
AUI ne'e ho klaridade rekonhese Timor-Leste nia direitu ba area
ajesente ba Greater Sunrise ne'ebe hela iha liur Area Desenvolvimentu
Minas Hamutuk. Ida ne'e deklara katak "Timor-Leste no Australia,
iha loron asina akordu, rua hotu mak halo reklama maritimu, no
mos seidauk define sira nia fronteira, inklui area-ida iha laran
Tasi Timor ha ne'ebe Greater Sunrise eziste." Primeiru Ministru
Alkatiri hateten katak Australia nia asaun unilateral haklakan
nesesidade atu harii fronteira permanente iha Tasi Timor.
"Mesak de'it fronteira maritimu permanente bele hafo ambiente
investamentu ho estabilidade ne'ebe bele serve intereses investadores
petroleu iha ita nia rain rua hotu. Fronteira permanente-ida mak
parte integradu ba Timor-Leste nia direitu ba ukun rasik an no
mos sei halo hotu okupasaun ilegal ba nia teritoriu. Bainhira
Australia knotinua atu okupa iha maneira ilegal, area ne'e iha
Tasi Timor, Australia mak dezvaloriza ita nia integridade teritorial,"
nia hateten.
Timor-Leste laiha fronteira permanente, no rekursus ne'ebe mak
nia direitu iha okos lei internasional sei kritiku atubele fo
tulun ba nia atu hadia foun fali nasaun ne'ebe uluk sobu, hasoru
rezolve povereza no realiza independensia ekonomiku.
|