Bem Vindo Primeiru Ministru Mari Alkatiri Governo Timor-Leste Komunikados Imprensa nian Plano ba Desenvolvimento Nasional

 


FILA FALI BA ÍNDISE KOMUNIKADOS IMPRENSA NIAN

Empreza lima konkorre ba esplorasaun minarai Tasi Timor nian, 20 fulan Abril tinan 2006

Iha kuarta-feira loron 19 fulan Abril, prazu hotu ona ba empreza minarai nian, atu hato'o sira nia proposta ba konkursu internasional, kona-ba esplorasaun minarai iha Tasi Timor ne'ebé hala'o husi Governo Timor-Leste. Hosi kontratu hamutuk 11 ne'ebé hato'o ba hodi halo konkursu públiku internasional ida ne'e, na'in 6 mak hetan proposta ba empreza minarai.

Ministériu Rekursus Naturais, Minerais i Polítika Enerjétika simu konkursu públiku hamutuk 9. Konkursu hirak ne'e, hato'o idak-idak hosi empreza hirak minarai nian no iha konsórsiu (halo klibur).

Empreza hirak ne'e hato'o propostas hanesan: ENI S.P.A, Petronas Karigati, Petróliu Brazileiru (Petrobas), GALP Esplorasaun i Produsaun Petrolífera, Reliance Industries Limited.

Zonas konsesaun ne'ebé simu resposta mak hanesan: A,B, C, E, H, K.

" Hau haksolok tebes ho interese ne'ebé hatudu hosi kompañia internasional esplorasaun no produsaun minarain nian, ne'ebé haré ba Timor-Leste nia possibilidade. Proposta hirak ne'e hatudu katak, tasi timor mos bele halo kompetisaun internasional no Timor-Leste iha tempu badak nia laran, konsegue konkista konfiansa hosi kompañias internasionais esplorasaun no produsaun minarai nian. Rezultadu diak hosi konkursu ida ne'e, haboot liu tan hau nia konfiansa ne'ebé konforme ita haré tiha ona, ita bele hala'o mos iha tinan ida ne'e nia laran, konkursu públiku internasional ba esplorasaun minarai nian iha rai-" lia fuan hirak ne'e hato'o hosi Primeiru-Ministru no ministru Rekursus Naturais i Polítika Enerjetika, Mari Alkatiri.

Análize ba proposta hirak ne'e, sei hala'o hosi Komisaun ba Avaliasaun ne'ebé nomeia husi ministru Rekursus Naturais, Minerais no Polítika Enerjétika. Prosessu ba avaliasaun, sei buka atu identifika iha zona konsesaun ida-idak, proposta ne'ebé iha kondisaun diak liu no fó vantajen ba Timor-Leste. Sei halo avaliasaun ba proposta hirak ne'e, tuir kritériu objetivu ne'ebé estabelese tiha ona hosi matriz avaliasaun ba edital (avizu) konkursu públiku internasional nian.

Komisaun avaliasaun teinki aprezenta relatóriu kona-ba konkursu públiku ba ministru Rekursus Naturais, Minerais i Polítika Enerjétika, to'o loron 18 fulan Maiu. Relatótiu teinki hetan aprovasaun husi ministru.

Rezultadu konkursu públiku nian sei fó sai molok loron 22 fulan Maiu.

Ministru Rekursus Naturais, Minerais i Polítika Enerjétika hein atu assina kontratu hodi fahe produsaun hó sira ne'ebé mak manan iha konkursu públiku internasional, molok loron 20 fulan Juñu, tinan ida ne'e nian.

Timor-Leste nu'udar nasaun ida foun liu iha mundu, ne'ebé hetan fali restaurasaun ba nia independénsia iha fulan Maiu tinan 2002, konsegue duni menus husi tinan rua nia laran, hahú halo produsaun ba nia kampu minarai ba dala uluk, hodi nune'e hakfilak an nu'udar produtor minarai nian ida ne'ebé importante duni. Kampu Bayu-Undan ne'e, hanesan kampu dezenvolvimentu ida hamutuk hó Austrália, ne'ebé Timor-Leste simu porsentu 90% hosi direitu produsaun.

Atu reforsa tan finalidade diak ida ne'e, Governu loke tan parte signifikativa ida hosi nia zona total soberania Tasi Timor nian, ba esplorasaun no dezenvolvimentu minarai hosi emprezas ne'ebé mak iha kualidade.

Avizu ba konkursu públiku internasional, bele hetan asesu hosi internet ministériu Rekursus Naturais, Minerais i Polítika Enerjétika nian (http://www.timor-leste.tl/EMRD/)

 

© 2004, eventuation. Direitus hotu hotu rezervadu.