|
Empreza lima konkorre ba esplorasaun minarai Tasi Timor nian,
20 fulan Abril tinan 2006
Iha kuarta-feira loron 19 fulan Abril, prazu hotu ona ba empreza
minarai nian, atu hato'o sira nia proposta ba konkursu internasional,
kona-ba esplorasaun minarai iha Tasi Timor ne'ebé hala'o
husi Governo Timor-Leste. Hosi kontratu hamutuk 11 ne'ebé
hato'o ba hodi halo konkursu públiku internasional ida
ne'e, na'in 6 mak hetan proposta ba empreza minarai.
Ministériu Rekursus Naturais, Minerais i Polítika
Enerjétika simu konkursu públiku hamutuk 9. Konkursu
hirak ne'e, hato'o idak-idak hosi empreza hirak minarai nian no
iha konsórsiu (halo klibur).
Empreza hirak ne'e hato'o propostas hanesan: ENI S.P.A, Petronas
Karigati, Petróliu Brazileiru (Petrobas), GALP Esplorasaun
i Produsaun Petrolífera, Reliance Industries Limited.
Zonas konsesaun ne'ebé simu resposta mak hanesan: A,B,
C, E, H, K.
" Hau haksolok tebes ho interese ne'ebé hatudu hosi
kompañia internasional esplorasaun no produsaun minarain
nian, ne'ebé haré ba Timor-Leste nia possibilidade.
Proposta hirak ne'e hatudu katak, tasi timor mos bele halo kompetisaun
internasional no Timor-Leste iha tempu badak nia laran, konsegue
konkista konfiansa hosi kompañias internasionais esplorasaun
no produsaun minarai nian. Rezultadu diak hosi konkursu ida ne'e,
haboot liu tan hau nia konfiansa ne'ebé konforme ita haré
tiha ona, ita bele hala'o mos iha tinan ida ne'e nia laran, konkursu
públiku internasional ba esplorasaun minarai nian iha rai-"
lia fuan hirak ne'e hato'o hosi Primeiru-Ministru no ministru
Rekursus Naturais i Polítika Enerjetika, Mari Alkatiri.
Análize ba proposta hirak ne'e, sei hala'o hosi Komisaun
ba Avaliasaun ne'ebé nomeia husi ministru Rekursus Naturais,
Minerais no Polítika Enerjétika. Prosessu ba avaliasaun,
sei buka atu identifika iha zona konsesaun ida-idak, proposta
ne'ebé iha kondisaun diak liu no fó vantajen ba
Timor-Leste. Sei halo avaliasaun ba proposta hirak ne'e, tuir
kritériu objetivu ne'ebé estabelese tiha ona hosi
matriz avaliasaun ba edital (avizu) konkursu públiku internasional
nian.
Komisaun avaliasaun teinki aprezenta relatóriu kona-ba
konkursu públiku ba ministru Rekursus Naturais, Minerais
i Polítika Enerjétika, to'o loron 18 fulan Maiu.
Relatótiu teinki hetan aprovasaun husi ministru.
Rezultadu konkursu públiku nian sei fó sai molok
loron 22 fulan Maiu.
Ministru Rekursus Naturais, Minerais i Polítika Enerjétika
hein atu assina kontratu hodi fahe produsaun hó sira ne'ebé
mak manan iha konkursu públiku internasional, molok loron
20 fulan Juñu, tinan ida ne'e nian.
Timor-Leste nu'udar nasaun ida foun liu iha mundu, ne'ebé
hetan fali restaurasaun ba nia independénsia iha fulan
Maiu tinan 2002, konsegue duni menus husi tinan rua nia laran,
hahú halo produsaun ba nia kampu minarai ba dala uluk,
hodi nune'e hakfilak an nu'udar produtor minarai nian ida ne'ebé
importante duni. Kampu Bayu-Undan ne'e, hanesan kampu dezenvolvimentu
ida hamutuk hó Austrália, ne'ebé Timor-Leste
simu porsentu 90% hosi direitu produsaun.
Atu reforsa tan finalidade diak ida ne'e, Governu loke tan parte
signifikativa ida hosi nia zona total soberania Tasi Timor nian,
ba esplorasaun no dezenvolvimentu minarai hosi emprezas ne'ebé
mak iha kualidade.
Avizu ba konkursu públiku internasional, bele hetan asesu
hosi internet ministériu Rekursus Naturais, Minerais i
Polítika Enerjétika nian (http://www.timor-leste.tl/EMRD/)
|